Uatucarbau (Verwaltungsamt)

Verwaltungsamt Uatucarbau
In der Region des Irebere in Uatucarbau
(c) José Fernando Real, CC BY-SA 4.0
VerwaltungssitzUatucarbau
Fläche130,69 km²[1]
Einwohnerzahl7.879 (2022)[2]
SucosEinwohner (2022)[2]
Afaloicai1.414
Bahatata808
Irabin de Baixo2.454
Irabin de Cima686
Loi Ulo719
Uani Uma1.798
Übersichtskarte
Verwaltungsamt Uatucarbau
Uatucarbau (Verwaltungsamt) (Osttimor)

Uatucarbau (Watu-Carbau, Watucarbau, Hato Carbau, Uato Carbau, Uata Carbau, Uato Carabau, Uatocarabau, Uatucarbau, Uato-Carabau) ist ein osttimoresisches Verwaltungsamt (portugiesisch Posto Administrativo) in der Gemeinde Viqueque.

Geographie

Das Verwaltungsamt Uatucarbau (Grenzen bis 2015)

Bis 2014 wurden die Verwaltungsämter noch als Subdistrikte bezeichnet. Vor der Gebietsreform 2015 hatte Uatucarbau eine Fläche von 131,66 km².[3] Nun sind es 130,69 km².[1]

Verwaltungszentrum ist Uatucarbau im Suco Irabin de Baixo.[4][5] Während der portugiesischen Diktatur war Nova Benfica im Suco Afaloicai der Verwaltungssitz. Heute heißt der Ort Afaloicai, wird aber manchmal auch Uatucarbau genannt.[6]

Das Verwaltungsamt Uatucarbau liegt im äußersten Osten der Gemeinde Viqueque an der Timorsee. Im Westen grenzt er an das Verwaltungsamt Uato-Lari, im Norden an die Gemeinde Baucau und jenseits des Flusses Irebere (Irabere) liegt im Osten die Gemeinde Lautém.

Uatucarbau teilt sich in sechs Sucos:Afaloicai (Afaloikai), Bahatata, Irabin de Baixo (Iarabin de Baixu, Ira Bin Craic), Irabin de Cima (Ira Bin Leten), Loi Ulo (Loi-Ulu, Loiulo) und Uani Uma. Das Verwaltungszentrum des Verwaltungsamts liegt an der Küste im Siedlungszentrum um Irabin Leteria (Suco Irabin de Baixo). Dieses wird ebenfalls Uatucarbau genannt.[4]

Einwohner

Moradores aus Uani Uma (2022)

Uatucarbau hat 7.879 Einwohner (2022), davon sind 3.928 Männer und 3.951 Frauen. Im Verwaltungsamt gibt es 1.488 Haushalte.[2] Die größte Sprachgruppe bilden die Sprecher des Naueti, das zu den Kawaimina-Sprachen gehört und somit den Status einer Nationalsprache hat. Der Altersdurchschnitt beträgt 17,8 Jahre (2010)[3] (2004: 17,4 Jahre.[8])

Geschichte

Zwischen 1936 und 1941 förderte der Niederländer Hofman Manganerz in Uatucarbau.[9] Zu dieser Zeit gehörte Uatucarbau noch zu Iliomar.

Naueti aus dem damals zu Iliomar gehörendem Uatucarbau im Álbum Fontoura (vor 1940)

Als die Japaner 1943 die Region besetzten, war die koloniale Administration noch jung und die Christianisierung noch nicht weit fortgeschritten. Uatucarbau litt unter den Folgen der Kämpfe zwischen japanischer Armee und australischen Guerilla-Einheiten im Berg- und Hügelland. Die Japaner forderten Unterstützung durch die einheimischen Führer ein und zwangen ganze Dörfer zum Beispiel zum Straßenbau. Andere unterstützten die alliierten Soldaten, so dass Animositäten zwischen den Clans entstanden, die noch Jahrzehnte später zu spüren sind. Nach Ende des Krieges bestraften die Portugiesen „Kollaboration“ mit den Japanern hart, was unter einigen lokalen Adligen zu Groll gegen die Kolonialverwaltung führte.[10]

In den 1950er Jahren gehörte Uatucarbau zum Kreis Lautém. Erst später wurde das Verwaltungsamt Teil von Viqueque.[11]

Bei der indonesischen Invasion flohen die Bewohner des Dorfes Afaloicai in Camps am Matebian. Nach deren Zerstörung kehrten sie am 22. November 1978 in ihr Dorf zurück. Dort wurde ihnen von Soldaten des indonesischen Infanteriebataillons 502 befohlen, sich auf einem Feld zu versammeln. Die Soldaten wählten 13 kräftig aussehende Männer aus, die als TBOs dienen sollten. Sie wurden in das ehemalige portugiesische Verwaltungsgebäude gebracht, wo sie gefesselt und verhört wurden, während man sie mit Elektroschocks folterte. Währenddessen wurden fünf Hansip angewiesen, Gräber für die 13 Männer an einem Ort namens Garaulu (Gara-Ulu) auszuheben. Nach zwei Tagen Verhör wurden die Gefangenen am 22. November nach Garaulu gebracht und von den Soldaten erschossen. Danach wurden die Toten von den Hansip begraben. Eine andere Quelle gibt an, die Leichen seien ins Wasser geworfen worden. Einer der Hansip sagte später aus, dass es sich bei den Ermordeten um einfache Kämpfer der FALINTIL gehandelt hatte.[12][13]

In Afaloicai und Irabin Letarea (Irabin de Baixo) gab es Ende 1979 indonesische Lager für Osttimoresen, die zur besseren Kontrolle von den Besatzern umgesiedelt werden sollten.[14]

Im März 2010 wurden mehrere Häuser im damaligen Subdistrikt angezündet. Die Täter sollen sich als Ninjas verkleidet haben. Erst in den Wochen zuvor war es in Bobonaro und Cova Lima zu ähnlichen Vorfällen gekommen, woraufhin Armee und Polizei eine Großaktion starteten. Matias da Silva de Jesus (Chefe de Suco von Loi Ulo) und Lino Martins (Chefe de Suco von Irabin de Cima) forderten einen Sicherheitsposten in ihren Sucos, um die Einwohner im Norden des Subdistrikts besser schützen zu können. Die einzige Polizeistation im Subdistrikt lag im Verwaltungszentrum Uatucarbau an der Küste. Der Staatssekretär für Sicherheit Francisco Guterres erklärte allerdings, dass es sich bei den Ninjas in Uatucarbau nur um ein Gerücht handle.[15] Trotzdem sollte nun ein Polizeiposten in Afaloicai entstehen.[16]

Politik

Sitz des Verwaltungsamtes (2022)
Administrator Joaquim Fernandes Soares (2013)

Der Administrator des Verwaltungsamts wird von der Zentralregierung in Dili ernannt. Bereits 2010 war dies Joaquim Fernandes Soares (Stand: 2015).[17] 2021 wurde Alfredo dos Santos zum Administrator ernannt.[18]

Francisco Pinto, der Liurai von Uatucarbau, ist Generalsekretär der Partido do Povo de Timor (PPT).[19]

Wirtschaft

34 % der Haushalte besitzen Kokosnusspalmen, 43 % bauen Maniok an, 39 % Mais, 42 % Reis, 38 % Gemüse und 13 % Kaffee.[20]

Persönlichkeiten

  • Bernardo Quintão (* 1950), Politiker
  • Brígida Susana Esteves da Silva (* 1961), Leiterin der Generaldirektion für das Zollwesen
  • Agustinho de Vasconselos (* 1970 in Cai Uailita), protestantischer Geistlicher
  • Remízia de Fátima da Silva (* 1973), Staatsanwältin

Weblinks

Commons: Uatucarbau – Sammlung von Bildern, Videos und Audiodateien

Einzelnachweise

  1. a b Direcção-Geral de Estatística: Ergebnisse der Volkszählung von 2015, abgerufen am 23. November 2016.
  2. a b c Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste: Final Main Report Census 2022, abgerufen am 18. Mai 2023.
  3. a b Direcção Nacional de Estatística: 2010 Census Wall Chart (English) (Memento vom 12. August 2011 im Internet Archive) (PDF; 2,5 MB)
  4. a b UNMIT Geographic Maps: Viqueque District – August 2008 (Memento vom 3. Dezember 2011 im Internet Archive) (PDF; 509 kB)
  5. Jornal da República: Diploma Ministerial n.o 24/2014 de 24 de Julho – Orgânica dos Postos Administrativos (Memento vom 4. März 2016 im Internet Archive)
  6. João Soares: Novo Atlas Escolar Português, 5. aktualisierte Auflage, Lisboa 1954
  7. a b Seeds of Life
  8. Direcção Nacional de Estatística: Census of Population and Housing Atlas 2004 (Memento vom 13. November 2012 im Internet Archive) (PDF; 14 MB)
  9. History of Timor (Memento vom 24. März 2009 im Internet Archive) (PDF; 824 kB) – Technische Universität Lissabon
  10. Janet Gunter: Communal Conflict in Viqueque and the ‘Charged’ History of '59, 8:1, S. 27–41, 2007, The Asia Pacific Journal of Anthropology, ISSN 1444-2213, doi:10.1080/14442210601177977, S. 29.
  11. João Soares: Novo Atlas Escolar Português, 5. aktualisierte Auflage, Lisboa 1954
  12. „Chapter 7.2 Unlawful Killings and Enforced Disappearances“ (PDF; 2,3 MB) aus dem „Chega!“-Report der CAVR (englisch)
  13. Centro Nacional Chega - CNC: Viqueque, iha loron Segunda-feira, 22 Novembru 2021, Asosiasaun Vitima 1974-1999 hamutuk ho Komisaun Organizadór Masakre Afaloicai, 22 Novembru 1978 – 22 Novembru 2021hamutuk ho autoridade lokal, komunidade no familia vitima sira realiza semináriu ho tema “Memorializasaun Ba Loron Masakre Afaloicai Hodi Hanoin, Aprende no Konserta Memória Moruk Hodi Jerasaun Sira Larepete Asaun Hanesan Iha Ohin No Ba Futuru”, 22. November 2021, abgerufen am 26. November 2021.
  14. „Chapter 7.3 Forced Displacement and Famine“ (PDF; 1,3 MB) aus dem „Chega!“-Report der CAVR (englisch)
  15. Wikinews, 24. März 2010, „Ninjas“ in Timor-Leste?
  16. Suara Timor Lorosa’e, 24. März 2010, Afaloikai resident urge State Secretary for Security to set up new post in their area, bei TIMOR LOROSAE NAÇÃO
  17. Ministério da Administração Estatal: Administração Municipal (Memento vom 1. Juni 2016 im Internet Archive)
  18. Jornal da República: DESPACHO Nº 49 / M - MAE / IX / 2021, 1. September 2021, abgerufen am 22. Dezember 2023.
  19. Pat Walsh: East Timor’s Political Parties and Groupings Briefing Notes, Australian Council for Overseas Aid 2001, 1. Ausgabe (Memento vom 1. Januar 2007 im Internet Archive) (englisch; MS Word; 174 kB)
  20. Direcção Nacional de Estatística: Suco Report Volume 4 (englisch) (Memento vom 9. April 2015 im Internet Archive) (PDF; 9,8 MB)

Koordinaten: 8° 45′ S, 126° 41′ O

Auf dieser Seite verwendete Medien

2022-07-21 Sede do Postu Administrativu Uatu-Carbau.jpg
MINISTRU DA ADMINISTRASAUN ESTATAL OFFISIALMENTE INAGURA PROJEITU UMA KBI’IT LAEK, PROJEITU REHABILITASAUN SEDE DO SUKU UANI UMA NO INAGURA SEDE DO POSTU ADMINISTRATIVU UATU-CARBAU IHA MUNICIPIU VIQUEQUE.

Sua Exelencia Ministru da Administrasaun Estatal akompanha husi Administrador Municipiu Viqueque, Administrador Postu Administrativu Uatu-Carbau, Diretor Geral Dezenvolvimentu Rural, Diretor Administrasaun Finansas MAE no Secretaria Ezekutiva ST-PNDS marka presensa iha Seremonia Inagurasaun Sede do Postu Administrativu Uatu-Carbau no Inagurasaun Projeitu UKL, RSS no nebe’e implementa liu husi PNDS. Iha tinan barak, Governu hotu-hotu inklui VIII Governu Konstitusional ho esforsu tomak konstrui ou hari’i Sede do Postu Administrativu iha Timor laran tomak hamutuk neen nulu resin hitu (67). Governu ou Estadu konkretija mandatu konstrusaun RDTL nebe’e hateten katak Administrasaun publika tenke diskonsentra serbisu iha Municipiu, ne’e Rajaun fundamental Governu ou Estadu hari’i Sede Postu Administrativu. Municipiu Viqueque mos iha ona Sede Postu Administrativu balun, menus Postu Administrativu Ossu. Iha tinan 2019, edifisiu Postu Administrativu Uatu-Carbau hahu hari’i ho durasaun tempu tinan tolu (3) e offisialmente Inagura iha loron 21 de Julhu de 2022 husi Sua Exelencia Ministru da Administrasaun Estatal. S.E Ministru Estatal hahu Diskursu iha fatin seremonia Inagurasaun ho lia menon ba Autoridade Lokal no komuinadade sira, “Hau husu Administrador Postu Administrativu Uatu-Carbau ho ninia funsionaru hotu atu utilija Sede Postu Administrativu ne’e ho diak e husu mos ba populasaun tomak iha Uatucarbau atu bele hakbesik an ba Sede ida ne’e hodi bele hetan atendementu publiku husi Estadu. Tinan barak populasaun sempre husu atu bele estabelese poder lokal ou Municipiu iha sira ninia area,antes ita atu to’o iha neba ita presija halo uluk preparasaun prinsipal balun, entaun ita hahu uluk ho estabele no rehabilita Sede do Postu, kapasita pessoal Administrasaun Publiku sira hodi bele serbisu ho diak”. Iha loron hanesan Ministru Estatal mos Inagura Projeitu Uma Kbi’it Laek (UKL) no Rehabilitasaun Sede do Suku (RSS) iha Suku Uani Uma Postu Admnistrativu Uatu-Carbau. Liga ba Rehabilitasaun Sede do Suku ne’ebe Inagura, Sua Exelencia Ministru hateten “ hau kontenti tebes liu husi PNDS aloka osan ba iha Suku ida ne’e hodi ita bo’ot sira rehabilita rasik Sede do Suku ne’e no mos ba Sede do Suku sira seluk iha Postu Uatucarbau nebe’e hahu ona Rehabilita e parese bele finalisa iha tinan oin. Iha tinan ida ne’e (red-2022) Governu rehabilita ona Sede do Suku besik atus haat (400) husi total Sede do Suku atus haat lima nulu resin rua (452) iha Timor laran tomak, tinan oin bele rehabilita tan Sede do Suku lima nulu resin rua (52) entaun ita kompleta ona”. Ministru hatutan dehan “hau mos kontenti tebes ohin loron bele mai Inagura ita bo’ot sira nia Sede do Suku e ohin hau hare ekipamentus apoiu ba serbisu hanesan komputador no printer kompletu, ita presija dei’t aumenta tan kapasita formasaun ba PAAS (Pesoal Apoiu Adminitrasaun Suku) hodi bele komprende liu tan oinsa utilija ekipamentus hirak ne’e”. Koalia kona ba UKL, Sr. Miguel Pereira de Carvalho Ministru da Administrasaun Estatal hateten Direitu ema atu hela iha fatin nebe’e diak no dignu proteje iha Konstitusaun Republika de Timor Leste, tamba ne’e VIII Governu Konstitusional iha hanoin atu investe ba Programa hari’i Uma ba Povu sira liu-liu ba ema ne’ebe Kbi’it Laek. Governante ne’e mos hato’o Parabens ba Populasaun Uatu-Carbau tomak ba susesu husi implementasaun atividades PNDS. “Hau fo parabens ba ita bo’ot sira hotu, populasaun Uatu-Carbau no Municipiu Viqueque tomak, tamba ho ita bo’ot sira ninia esforsu ajuda tebes hau. Antes ne’e iha tinan kotuk (red-2021) ita konstrui Uma hamutuk rihun ida atus rua lima nulu resin rua (1252) no husi rejultadu serbisu, ita bo’ot sira konstrui Uma nebe’e diak tebes, wainhira iha Parlementu Nasional, Deputadu sira husu atu konstrui tan Uma rihun haat iha tinan ida ne’e, e iha ita bo’ot sira nia Suku sei konstrui tan Uma unidade sia (9) ou Sanulu, diferensia ho tinan kotuk nebe’e kada Suku hetan de’it Unidade tolu (3). Susesu implementasaun Programa ida ne’e la’os hau ninia esforsu, maibe Xefe do Suku, Komunidade, benefisiariu no ema hotu-hotu iha Uatu-Carbau ninia Esforsu. Hau pesoalmente sempre komfia no fiar iha ema (Povu) e hau nia karera Administrasaun publiku ne’e barak liu serbisu hamutuk ho populasaun sira, wainhira ita deposita komfiansa ba Povu sira, entaun sira sei responde positivu hodi halo diak ba Estadu liu-liu ba sira nia an rasik”. Xefe do Suku Uani Uma Sr. Antonio de Jesus hato’o Agradesementu ba VIII Governu liu husi MAE no ST-PNDS bele rehabilita Sede do Suku no Konstrui UKL ba ninia Komunidade sira. “Ami Suku Uani Uma haksolok no louva ho programa hotu husi Ministeriu da Administrasun Estatal no Parseiru dezenvolvimentu sira ninia planea hodi bele ezekuta ou implementa iha ami nia Suku. Ohin loron Sua Exelencia no Secretaria Ezekutiva PNDS bele mai hare’e ho matan no senti rasik rejultadu serbisu. Karik husi rejultadu hirak ne’e sei iha falta balun, bele rekomenda hela mai ami hodi bele hadia iha tempu oin mai, tamba ami nudar membrus EJS mai ho kapasidade ne’ebe minimu. Hodi komunidade tomak ninia fatin, hau hato’o Agradesementu ba VIII Governu Konstitusional ne’ebe mak implementa no konstrui ona Uma Kbi’it Laek (UKL) no Rehabilita Sede Suku nebe’e ohin loron Inagura ona e intrega ona mai hau no konselhu Suku ho fasilidade nebe’e iha atu bele hala’o knar serbisu ho diak no dignu hodi serbi ba komunidade rihun rua atus rua neen nulu resin lima (2265) iha Suku Uani Uma”. Antes remata ninia diskursu, lideransa Komunitaria ne’e hato’o mos rekomendasaun balun baseia ba implementasaun atividade UKL hare’e liu ba materiais konstrusaun ne’ebe wainhira iha prosesu konstrui uma tenke uja eletrisidade. Benefisiariu balun hela iha area nebe’e seidauk iha linha eletrisidade, entaun difikulta badaen sira wainhira presija eletrisidade hodi hala’o serbisu, ezemplu presija atu solda besi ou tesi besi uja ekipamentus liga ho eletrisidade, tamba ne’e Xefe do Suku husu atu bele tau ba konsedeirasaun katak karik bele iha mudansa uitoan ba metodu ida ne’e. Marka presensa iha seremonia inagurasaun mak hanesan Administrador Postu Administrativu Uatucarbau, Xefe do Suku lima (5), Ekipa Jestaun Suku, Komandante PNTL Postu Administrativu Uatu-Carbau, Parte Veteranus, Amu Paroku, Diretor Delegasaun ST-PNDS no ekipa, Diretor Kompania Konstrusaun, Benefisiaria no komunidade.

Offisial Media PNDS
2021-07-19 Irebere, Uatucarbau.jpg
(c) José Fernando Real, CC BY-SA 4.0
Fundadora Centro Quesadhip Ruak (CQR), Dra. Isabel da Costa Ferreira lori famila ba vizita Sua Excia. Primeiru Ministru Sr. General Taur Matan Ruak nia Mãe ki’ik Sra. Fernanda Vasconcelos iha Irabere, Postu Administrativu Uatu-Carbau, Municipiu Viqueque. Objetivu hosi vizita ne’e Dra. Isabel Ferreira hakarak lori oan sira atu koñese familia no mos knua familia sira nian, tanba situasaun Pandemia Covid-19 la hasoru malu tempu kleur, maibe ohin bele hasoru malu hodi konta istoria no hamnasa hamutuk iha oras baluk nia laran fundadora husu mos ba tia Fernanda atu kontinua reza ba malu no liu-liu ba Beioan sira. Fatin refere Dra. Isabel Ferreira ho familia aproveita mos ba hare mota Irabere ho panorama ne’ebe furak tebes.
Rain 2000 UATUCARBAU.jpg
Autor/Urheber: Seeds of life, Lizenz: CC BY-SA 3.0
Jährliche Regenfallmenge im Subdistrikt Uatucarbau (2000)
Administração Município Viqueque.jpg
Administração Município Viqueque
Uatucarbau-Joaquim F. Soares.jpg
Joaquim F. Soares, Administrator des Subdistrikts Uatucarbau
Temperature 2000 UATUCARBAU.jpg
Autor/Urheber: Seeds of life, Lizenz: CC BY-SA 3.0
Jahresdurchschnittstemperatur im Subdistrikt Uatucarbau (2000).
Uatucarbau posto administrativo.png
Autor/Urheber: , Lizenz: CC BY-SA 2.5
Verwaltungskarte des Subdistrikts Uatucarbau in Osttimor
Uatucarbau pa.png
Landkarte des Verwaltungsamtes Uatucarbau
16779 - Iliomar.jpg
Album Fontoura
2022-07-21 Uani Uma 5.jpg
MINISTRU DA ADMINISTRASAUN ESTATAL OFFISIALMENTE INAGURA PROJEITU UMA KBI’IT LAEK, PROJEITU REHABILITASAUN SEDE DO SUKU UANI UMA NO INAGURA SEDE DO POSTU ADMINISTRATIVU UATU-CARBAU IHA MUNICIPIU VIQUEQUE.

Sua Exelencia Ministru da Administrasaun Estatal akompanha husi Administrador Municipiu Viqueque, Administrador Postu Administrativu Uatu-Carbau, Diretor Geral Dezenvolvimentu Rural, Diretor Administrasaun Finansas MAE no Secretaria Ezekutiva ST-PNDS marka presensa iha Seremonia Inagurasaun Sede do Postu Administrativu Uatu-Carbau no Inagurasaun Projeitu UKL, RSS no nebe’e implementa liu husi PNDS. Iha tinan barak, Governu hotu-hotu inklui VIII Governu Konstitusional ho esforsu tomak konstrui ou hari’i Sede do Postu Administrativu iha Timor laran tomak hamutuk neen nulu resin hitu (67). Governu ou Estadu konkretija mandatu konstrusaun RDTL nebe’e hateten katak Administrasaun publika tenke diskonsentra serbisu iha Municipiu, ne’e Rajaun fundamental Governu ou Estadu hari’i Sede Postu Administrativu. Municipiu Viqueque mos iha ona Sede Postu Administrativu balun, menus Postu Administrativu Ossu. Iha tinan 2019, edifisiu Postu Administrativu Uatu-Carbau hahu hari’i ho durasaun tempu tinan tolu (3) e offisialmente Inagura iha loron 21 de Julhu de 2022 husi Sua Exelencia Ministru da Administrasaun Estatal. S.E Ministru Estatal hahu Diskursu iha fatin seremonia Inagurasaun ho lia menon ba Autoridade Lokal no komuinadade sira, “Hau husu Administrador Postu Administrativu Uatu-Carbau ho ninia funsionaru hotu atu utilija Sede Postu Administrativu ne’e ho diak e husu mos ba populasaun tomak iha Uatucarbau atu bele hakbesik an ba Sede ida ne’e hodi bele hetan atendementu publiku husi Estadu. Tinan barak populasaun sempre husu atu bele estabelese poder lokal ou Municipiu iha sira ninia area,antes ita atu to’o iha neba ita presija halo uluk preparasaun prinsipal balun, entaun ita hahu uluk ho estabele no rehabilita Sede do Postu, kapasita pessoal Administrasaun Publiku sira hodi bele serbisu ho diak”. Iha loron hanesan Ministru Estatal mos Inagura Projeitu Uma Kbi’it Laek (UKL) no Rehabilitasaun Sede do Suku (RSS) iha Suku Uani Uma Postu Admnistrativu Uatu-Carbau. Liga ba Rehabilitasaun Sede do Suku ne’ebe Inagura, Sua Exelencia Ministru hateten “ hau kontenti tebes liu husi PNDS aloka osan ba iha Suku ida ne’e hodi ita bo’ot sira rehabilita rasik Sede do Suku ne’e no mos ba Sede do Suku sira seluk iha Postu Uatucarbau nebe’e hahu ona Rehabilita e parese bele finalisa iha tinan oin. Iha tinan ida ne’e (red-2022) Governu rehabilita ona Sede do Suku besik atus haat (400) husi total Sede do Suku atus haat lima nulu resin rua (452) iha Timor laran tomak, tinan oin bele rehabilita tan Sede do Suku lima nulu resin rua (52) entaun ita kompleta ona”. Ministru hatutan dehan “hau mos kontenti tebes ohin loron bele mai Inagura ita bo’ot sira nia Sede do Suku e ohin hau hare ekipamentus apoiu ba serbisu hanesan komputador no printer kompletu, ita presija dei’t aumenta tan kapasita formasaun ba PAAS (Pesoal Apoiu Adminitrasaun Suku) hodi bele komprende liu tan oinsa utilija ekipamentus hirak ne’e”. Koalia kona ba UKL, Sr. Miguel Pereira de Carvalho Ministru da Administrasaun Estatal hateten Direitu ema atu hela iha fatin nebe’e diak no dignu proteje iha Konstitusaun Republika de Timor Leste, tamba ne’e VIII Governu Konstitusional iha hanoin atu investe ba Programa hari’i Uma ba Povu sira liu-liu ba ema ne’ebe Kbi’it Laek. Governante ne’e mos hato’o Parabens ba Populasaun Uatu-Carbau tomak ba susesu husi implementasaun atividades PNDS. “Hau fo parabens ba ita bo’ot sira hotu, populasaun Uatu-Carbau no Municipiu Viqueque tomak, tamba ho ita bo’ot sira ninia esforsu ajuda tebes hau. Antes ne’e iha tinan kotuk (red-2021) ita konstrui Uma hamutuk rihun ida atus rua lima nulu resin rua (1252) no husi rejultadu serbisu, ita bo’ot sira konstrui Uma nebe’e diak tebes, wainhira iha Parlementu Nasional, Deputadu sira husu atu konstrui tan Uma rihun haat iha tinan ida ne’e, e iha ita bo’ot sira nia Suku sei konstrui tan Uma unidade sia (9) ou Sanulu, diferensia ho tinan kotuk nebe’e kada Suku hetan de’it Unidade tolu (3). Susesu implementasaun Programa ida ne’e la’os hau ninia esforsu, maibe Xefe do Suku, Komunidade, benefisiariu no ema hotu-hotu iha Uatu-Carbau ninia Esforsu. Hau pesoalmente sempre komfia no fiar iha ema (Povu) e hau nia karera Administrasaun publiku ne’e barak liu serbisu hamutuk ho populasaun sira, wainhira ita deposita komfiansa ba Povu sira, entaun sira sei responde positivu hodi halo diak ba Estadu liu-liu ba sira nia an rasik”. Xefe do Suku Uani Uma Sr. Antonio de Jesus hato’o Agradesementu ba VIII Governu liu husi MAE no ST-PNDS bele rehabilita Sede do Suku no Konstrui UKL ba ninia Komunidade sira. “Ami Suku Uani Uma haksolok no louva ho programa hotu husi Ministeriu da Administrasun Estatal no Parseiru dezenvolvimentu sira ninia planea hodi bele ezekuta ou implementa iha ami nia Suku. Ohin loron Sua Exelencia no Secretaria Ezekutiva PNDS bele mai hare’e ho matan no senti rasik rejultadu serbisu. Karik husi rejultadu hirak ne’e sei iha falta balun, bele rekomenda hela mai ami hodi bele hadia iha tempu oin mai, tamba ami nudar membrus EJS mai ho kapasidade ne’ebe minimu. Hodi komunidade tomak ninia fatin, hau hato’o Agradesementu ba VIII Governu Konstitusional ne’ebe mak implementa no konstrui ona Uma Kbi’it Laek (UKL) no Rehabilita Sede Suku nebe’e ohin loron Inagura ona e intrega ona mai hau no konselhu Suku ho fasilidade nebe’e iha atu bele hala’o knar serbisu ho diak no dignu hodi serbi ba komunidade rihun rua atus rua neen nulu resin lima (2265) iha Suku Uani Uma”. Antes remata ninia diskursu, lideransa Komunitaria ne’e hato’o mos rekomendasaun balun baseia ba implementasaun atividade UKL hare’e liu ba materiais konstrusaun ne’ebe wainhira iha prosesu konstrui uma tenke uja eletrisidade. Benefisiariu balun hela iha area nebe’e seidauk iha linha eletrisidade, entaun difikulta badaen sira wainhira presija eletrisidade hodi hala’o serbisu, ezemplu presija atu solda besi ou tesi besi uja ekipamentus liga ho eletrisidade, tamba ne’e Xefe do Suku husu atu bele tau ba konsedeirasaun katak karik bele iha mudansa uitoan ba metodu ida ne’e. Marka presensa iha seremonia inagurasaun mak hanesan Administrador Postu Administrativu Uatucarbau, Xefe do Suku lima (5), Ekipa Jestaun Suku, Komandante PNTL Postu Administrativu Uatu-Carbau, Parte Veteranus, Amu Paroku, Diretor Delegasaun ST-PNDS no ekipa, Diretor Kompania Konstrusaun, Benefisiaria no komunidade.

Offisial Media PNDS