Naimeco

Naimeco
Landschaft in Naimeco
Daten
Fläche36,32 km²[1]
Einwohnerzahl4.961 (2022)[2]
Chefe de SucoMarcos Liu
(Wahl 2016)
AldeiasEinwohner (2015)[1]
Baqui526
Bonemese545
Noque2104
Teinae1634
Der Suco Naimeco
Baqui (Osttimor)
Baqui
Koordinaten: 9° 17′ S, 124° 21′ O

Naimeco (Naimeko) ist ein osttimoresischer Suco im Verwaltungsamt Pante Macassar (Sonderverwaltungsregion Oe-Cusse Ambeno).

Geographie

Naimeco
OrtePosition[3]Höhe
Baqui9° 17′ 0″ S, 124° 21′ 4″ O211 m
Bilahuk9° 17′ 13″ S, 124° 21′ 44″ O231 m
Bobonus9° 18′ 8″ S, 124° 22′ 8″ O301 m
Bonemese9° 18′ 37″ S, 124° 23′ 58″ O777 m
Kafun9° 17′ 13″ S, 124° 23′ 19″ O340 m
Kinloki9° 17′ 41″ S, 124° 21′ 0″ O231 m
Kiubose9° 17′ 8″ S, 124° 22′ 36″ O273 m
Kiukole9° 17′ 15″ S, 124° 22′ 57″ O303 m
Kiupenu9° 17′ 21″ S, 124° 21′ 1″ O231 m
Maoanese9° 18′ 21″ S, 124° 23′ 9″ O610 m
Najaimuti9° 17′ 14″ S, 124° 21′ 55″ O253 m
Noque9° 19′ 11″ S, 124° 24′ 13″ O723 m
Nubani9° 18′ 51″ S, 124° 24′ 10″ O723 m
Nuahatan9° 19′ 19″ S, 124° 24′ 29″ O681 m
Nunete9° 17′ 7″ S, 124° 20′ 45″ O190 m
Nunsena9° 18′ 30″ S, 124° 25′ 35″ O952 m
Nunuhle9° 17′ 10″ S, 124° 22′ 40″ O273 m
Saenpeo9° 17′ 10″ S, 124° 17′ 35″ O231 m
Sufmuti9° 18′ 44″ S, 124° 24′ 6″ O777 m
Teinae9° 18′ 13″ S, 124° 25′ 2″ O841 m

Der Suco Naimeco liegt im Süden des Verwaltungsamts Pante Macassar. Nordöstlich befindet sich der Suco Costa, nördlich der Suco Bobocasse und nordwestlich der Suco Cunha. Sie sind ebenfalls Teil des Verwaltungsamtes Pante Macassar. Südwestlich liegt jenseits des Flusses Kinloki der Suco Bobometo (Verwaltungsamt Oesilo).[4] Im Südosten grenzt Naimeco an das Nachbarland Indonesien. Einen Teil der Staatsgrenze entlang fließt der Bimilo, der in den Kinloki mündet. Der Kinloki trennt Naimeco auch von Cunha. Schließlich vereinigt er sich mit dem Abanal, der entlang eines Teils der Grenze zu Bobocasse fließt, zum Tono.[5]

Vor der Gebietsreform 2015 hatte Naimeco eine Fläche von 40,55 km².[6] Nun sind es 36,32 km².[1] Im Osten gab es eine Neuziehung der Grenze zu Costa.[4] Der Suco Naimeco teilt sich in die vier Aldeia Baqui, Bonemese, Noque und Teinae.[4][7]

Den Westen des Sucos durchquert die Überlandstraße von Pante Macassar nach Passabe. An ihr liegt Baqui, der größte Ort des Sucos, an den direkt auch die Orte Nunete, Saenpeo, Kiupenu und Kinloki angrenzen. Eine weitere Straße zweigt nach Osten ab und verbindet die meisten Dörfer des Sucos mit der Außenwelt. Nah dem Fluss Abanal liegen die Dörfer Bilahuk, Najaimuti, Kiubose (Quibose), Nunuhle, Kiukole (Kio-Koler) und Kafun. Nah dem Fluss Kinloki liegt zudem der Ort Bobonus (Bobonoe). Nah dem Zentrum des Sucos befinden sich die Dörfer Maoanese, Bonemese, Sufmuti und Nubani. Im Osten liegen Noque (Noce, Moce), Nuahatan (Nuabatan), Teinae (Tenae) und Nunsena.[5]

Grundschulen und Sekundärschulen (Escola Secundaria Baqui und Noque) gibt es in Baqui und Noque. Baqui verfügt über ein kommunales Gesundheitszentrum, in Noque hat ein kleines Hospital.[4][8][9] Ein „Haus der Riten“ (Uma Lisan) steht in der Aldeia Noque, nach der Kapelle São José. Der Markt Maumate steht in der Aldeia Baqui.

Einwohner

Frauen in Naimeco

In Naimeco leben 4.961 Einwohner (2022), davon sind 2.513 Männer und 2.448 Frauen. Im Suco gibt es 1.159 Haushalte.[2] Über 99 % der Einwohner geben Baikeno als ihre Muttersprache an. Eine Minderheit spricht Tetum Prasa.[10]

Geschichte

Eine Fau aus Naimeco präsentiert ihren Tais

Zwischen März und April 2001 starben 50 Einwohner an einer Durchfallerkrankung. Die meisten der Opfer waren Kinder.[11]

Politik

Bei den Wahlen von 2004/2005 wurde Cirpiano Afon zum Chefe de Suco gewählt.[12] Bei den Wahlen 2009 gewann Yacobus Bino[13] und 2016 Marcos Liu.[14]

Wirtschaft

In Naimeco befindet sich ein Steinbruch und eine Asphaltmischanlage. In Kinloki gibt es außerdem Sandvorkommen, das für den Gebäudebau verwendet werden kann.[15]

Persönlichkeiten

  • José Anuno (* 1966), Politiker
  • Jaime Oliveira, portugiesischer Administrator von Oe-Cusse Ambeno bis 1975

Weblinks

Commons: Naimeco – Sammlung von Bildern, Videos und Audiodateien

Einzelnachweise

  1. a b c Direcção-Geral de Estatística: Ergebnisse der Volkszählung von 2015, abgerufen am 23. November 2016.
  2. a b Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste: Final Main Report Census 2022, abgerufen am 18. Mai 2023.
  3. Atlanten der zwölf Gemeinden und der Sonderverwaltungsregion Osttimors, Stand 2019 (Direcção-Geral de Estatística DGE).
  4. a b c d Direcção-Geral de Estatística: Atlas der Gemeinde Oe-Cusse, abgerufen am 21. März 2021.
  5. a b Timor-Leste GIS-Portal (Memento vom 30. Juni 2007 im Internet Archive)
  6. Direcção Nacional de Estatística: Population Distribution by Administrative Areas Volume 2 English (Memento vom 5. Januar 2017 im Internet Archive) (Zensus 2010; PDF; 22,6 MB)
  7. Jornal da Républica mit dem Diploma Ministerial n.° 199/09 (Memento vom 3. Februar 2010 im Internet Archive) (portugiesisch; PDF; 323 kB)
  8. Liste der Wahllokale zu den Parlamentswahlen in Osttimor 2007 (PDF-Datei; 118 kB)
  9. UNMIT: Timor-Leste District Atlas version02, August 2008 (Memento vom 3. Dezember 2011 im Internet Archive) (PDF; 401 kB)
  10. Ergebnisse des Zensus 2010 für den Suco Naimeco (tetum; PDF; 8,3 MB)
  11. ETAN, 25. April 2001, 50 Die From Diarrhea in Naimeco Village, Oecussi
  12. Secretariado Técnico de Administração Eleitoral STAE: Eleições para Liderança Comunitária 2004/2005 – Resultados (Memento vom 4. August 2010 im Internet Archive)
  13. Secretariado Técnico de Administração Eleitoral STAE: Eleições para Liderança Comunitária 2009 − Resultados (Memento vom 4. August 2010 im Internet Archive)
  14. Jornal da República: Lista Naran Xefe Suku Eleito 2016, 2. Dezember 2016, abgerufen am 17. Juni 2020.
  15. Arsenio Bano: Oecusse: Special Economic Zones of Social Market Economy. (Memento vom 6. Mai 2014 im Internet Archive). Zonas Especiais de Economia Social de Mercado de Timor-Leste [ZEESM TL] (Projecto Piloto Distrito Oecusse), S. 25, 2014 (englisch).

f1 Karte mit allen Koordinaten: OSM | WikiMap

Auf dieser Seite verwendete Medien

Naimeco 2019-04-09.jpg
Im Suco Naimeco, Oecusse, Osttimor
2020-12-04 Naimeco.jpg
Grupu Benifisiariu Programa HAPAS Tuir Treinamentu FFS No Planu Negosiu Iha Suku Bobometo no Naimeco

Oeccuse- Ministériu Agríkultura no Peskas liu hosi program HAPAS fó treinamentu ba grupu benifisiariu hosi suku Bobometo ho totál 42 kona-ba planu negosiu ne’ebé diak tanba banhira grupu sira koilleta sira nia produsaun presija atu faan ba merkadu neduni antes grupu sira koilleta, sira tenki iha kuiñesimentu kona-ba planu negosiu nian, no grupu benifisiariu 7 iha suku Naimeco tuir treinamentu kona-ba Farmer Field School (FFS) ka agrikultór eskola kampu, oinsa mak halo adubus organiku uja material lokál ne’ebé la gasta osan barak atu bele hetan produz, treinamentu ne’e hala’o iha loron tersa-feira (1/12/20) iha Basias Hidrografika Tono, postu Adminitrativu Oesilo no Pante makasar. Diretór projeitu HAPAS hanesan Sekretáriu jerál MAP, César José da Cruz, husu ba grupu sira ne’ebé mak tuir treinamntu kona-ba planu negosiu ne’e tenki servisu hamutuk atu nune’e bele hetan rezultadu produsuan hosi atividade fundus ki’ik ne’e rasik tanba atividade laiha rezultadu sei labele fa’an tanba treinamentu ne’e koalia ona-ba oinsa mak bele faan produsuan iha merkadu ho maneira negosiu ne’ebé mak diak. Nia hatutan, relasiona komunidade REAOA ne’ebé maka menus be mós iha tinan ida ne’e tanba impaktu hosi bai-loron naruk, Nia husu ba komunidade atu labele tesi ai no sunu rai iha rai lolon sira ne’e maibé tenki kuidadu ai no kuda ia hodi konserva be matan sira tanba impaktu hosi tesi ai no sunu rai ne’e mak halo be mos menus no iha tempu udan rai bele hala’o no be sae iha fatin ne’e. Nia realsa, Tanba kada grupu benfisiariu ida iha proposta tolu no ida prefere liu ba area floresta atu konserva be matan, neduni grupu sira tenki kuda ai horis ne’ebé mak bele fó fuan hanesan sabraka, abokate, Rambutan no ai horis sira seluk atu nune’e imi bele faan nia fuan hodi bele hetan osan maibé imi tenki han uluk atu nune’e aumenta nutrisaun no hadia nutrisaun uma laran liu-liu ba labrik ki’ik sira, depois mak faan maibé sekundu grupu ida mak la susesu hodi hala’o atividade fundus ki’ik ne’e orsamentu fase daruak ka datoluk sei la mai tan ona no sei fó fali ba grupu seluk iha fatin seluk ne’ebé mak iha interese hosi hala’o atividade iha sira- nia hela fatin. Nune’e mós ha’u husu ba grupu sira ne’ebé mak tuir treinamentu kona-ba produz adubus organku uja material lokál ne’e tenki aprende atu nune’e banhira imi kuda aihoris hanesan modo ka aifuan la presija sosa adubus gasta osan barak maibé ita-boot sira halo adubus hosi animal ten ne’ebé mak hakiak rasik no ai horis hanesan ai kafe, ai turi no ia kamal tahan ne’e imi kuda rasik iha imi to’os laran. Tenik Nia Alende ne’e, Programa Offisial HAPAS iha Oeccuse, Agustinho Noronha, iha –nia intrevista hateten, treinamentu kona-ba halo adubus maran ho ben uja material lokál ne’e oinsa mak ita bele hanorin grupu sira halo rasik adubus no banhira iha futuru mai sira kuda modo kain ai horis seluk karik sira bele utiliza adubus ne’e, tanba adubus ne’e la presija atu gasta osan barak bele sosa. Treinamentu ne’e hala’o durante loron 4 hahu iha loron 1 ate 4 dezembru tinan ne’e. Treinamentu ba grupu benifisariu 37 iha suku alvu basias hidrografika Tono hetan ona treinamentu hanesan, produz adubu uja material lokál, Planu negosiu ne’ebé maka diak no balun mós hetan ona treinamentu kona-ba pekuaria nian tanba iha Oeccuse iha suku 6 hosi postu adminitartivu 4 hanesan, Pasabe, Nitebe Oesilo no Pante makasar no grupu 33 hetan ona fundus ki’ik fase daruak nian no ikus mai hetan tan fundus prosentu 10% atu kompleta ona 100% maibé grupu 73 maka proposta sei iha prosesu verifikasaun nia laran. Alende ne’e xefe suku Bobometo, Josep Elu salienta, programa HAPAS ne’e lao diak tanba involve komunidade direitamente iha atividade hanesan Hortikultura, pekuaria no floresta, tanba ita halo komparasaun ho ONG sira seluk HAPAS iha diferensia tanba bele servisu hamutuk ho ONG sira seluk fó treinamentu ba grupu benifisiariu sira oinsa maka bele kompreinde kona-ba planu negosiu, oinsa hakiak animal ne’ebé diak, oinsa atu kuda ai konserva be matan, ida ne’e programa ida nebe maka kapás tebes mai ami nia iha suku ida ne’e. Neduni ha’u husu ba grupu sira tenki servisu hamutuk hodi hala’o programa ne’e susesu iha futuru atu nune’e programa ne’e bele apoiu fali grupu sira seluk ne’ebé maka seidauk hetan apoiu fundus ki’ik tanba banhira grupu ida seluk la susesu iha orsamentu fase dahuluk no daruak nian fase tuir mai sira sei lahetan ona no fase tuir mai sei entrega ba grupu seluk ne’ebé mak hakarak hala’o atividade tanba liu hosi atividade fundus ki’ik bele hadia ekonomia uma kain idak-idak nian. Maske nune’e, Joana Bobotanu hanesan xefe grupu feto ferote fronteira, senti kontenti no agradese ba programa HAPAS liu hosi Fundus ki’ik ne’e bele apoiu ami liu hodi fundus ki’ik iha diferensia ho ONG ka ajensia sira seluk tanba animal ka atividade ne’ebé mak ami hakiak no kuda ne’e ba ami nia an rasik laos ba ema seluk. mebru hosi grupu ne’e hamutuk 30 feto 15 no mane 15, grupu ne’e durante ne’e hala’o atividade hanesan hakiak bibi no bibi ne’e kada ema hakiak 4 no adadaun ne’e bibi balun iha oan ona , kuda ai ba to’os permanente no kuda ai hodi konserva be matan, animal ne’ebé mak ami hakiak ami seidauk fa’an neduni ohin loron ami mai tuir treinamentu oinsa maka bele aprende konaba planu negosiu atu nune’e banhira ami faan ami hatene ona maneira faan ne’e halo nusa. Treinamentu FFS ne’e fasilita hosi Programa offisial Farmer Field school hosi HAPAS nasionál no ONG konsersium hanesan ONG Lokál Reabea no Atsae.

Maske nune’e  antes Sekjeratriu Jerál MAP hanesan mós diretór projeitu HAPAS visita kampo hodi fó motivasaun  direta  ba grupu benifisiariu sira, Nia  hala’o enkontru ho Diretór diresaun servisu MAP  no Sekretaríu rejiaun RAEOA José Eta hodi hato’o prosesu no progresu  atividade fundus ki’ik iha area refere. (E”S)

Autor/E"S/INFO-MAP

Fotografia/E"S/INFO-MAP
2020-11-13 Naimeco.jpg
Tais da Naimeco
Naimeco suco.png
Landkarte des Sucos Naimeco