Fatumasi

Fatumasi
Sitz des Verwaltungsamtes im Ort Bazartete
Daten
Fläche5,35 km²[1]
Einwohnerzahl2.058 (2022)[2]
Chefe de SucoEduardo Alves da Cruz
(Wahl 2016)
AldeiasEinwohner (2015)[1]
Bazartete780
Durubasa41
Legumea182
Metir548
Der Suco Fatumasi
Bazartete (Osttimor)
Bazartete
Koordinaten: 8° 37′ S, 125° 23′ O

Fatumasi (Fatumasse, Fatomasse) ist ein osttimoresischer Suco im Verwaltungsamt Bazartete (Gemeinde Liquiçá).

Geographie

Fatumasi
OrtePosition[3]Höhe
Bazartete8° 37′ 31″ S, 125° 22′ 59″ O899 m
Durubasa8° 36′ 59″ S, 125° 22′ 48″ O772 m
Fatumasi8° 37′ 21″ S, 125° 23′ 7″ O838 m
Legumea8° 37′ 22″ S, 125° 22′ 39″ O707 m
Metir8° 37′ 4″ S, 125° 23′ 32″ O571 m

Fatumasi liegt im Westen des Verwaltungsamts. Westlich liegen die Sucos Metagou und Maumeta, nördlich der Suco Lauhata, nordöstlich der Suco Motaulun, südöstlich der Suco Fahilebo und südlich der Suco Leorema. Im Grenzgebiet zu Fahilebo entspringt der Fluss Failebo, der nach Norden in Richtung Sawusee fließt. Im Grenzgebiet zu Maumeta entspringt der ebenfalls nach Norden fließende Hatunapa, der ein Quellfluss des Carbutaeloa ist.[4][5] Fatumasi hat eine Fläche von 5,35 km²[1] und teilt sich auf in die vier Aldeias Bazartete, Durubasa, Legumea (Leguimea) und Metir.[6]

Im Zentrum des Sucos liegt Bazartete, der Hauptort des Verwaltungsamts. Nördlich schließt sich die Siedlung Fatumasi an. Legumea liegt westlich, Durubasa nördlich und Metir nordöstlich. Der Suco verfügt über drei Grundschulen, eine Polizeistation, einen Hubschrauberlandeplatz und ein kommunales Gesundheitszentrum.[5][7]

Einwohner

Begrüßung in Fatumasi

Im Suco leben 2.058 Einwohner (2022), davon sind 1.040 Männer und 1.018 Frauen. Im Suco gibt es 307 Haushalte.[2] Über 74 % der Einwohner geben Mambai als ihre Muttersprache an. Über 12 % sprechen Tetum Prasa, über 11 % Tokodede, Minderheiten Baikeno, Tetum Terik, Bekais, Makasae oder Kemak.[8]

Geschichte

1863 kam es in Fatumasi zum Aufstand. Bei der Niederschlagung wurden die Portugiesen durch den Herrscher von Ermera unterstützt.[9] Anfang der 1880er Jahre gehörte Fatumasi als Enklave im Reich von Motael zum Reich von Oecussi und produzierte viel Kaffee.[10]

Ende 1979 befand sich im Ort Bazartete ein indonesisches Transit Camp für Osttimoresen, die zur besseren Kontrolle von den Besatzern umgesiedelt werden sollten. Während der Gewaltwelle von 1999 wurden in Fatumasi 70 bis 80 % der Gebäude zerstört.[11]

Politik

Bei den Wahlen von 2004/2005 wurde Joanico Ribeiro dos Santos zum Chefe de Suco gewählt[12] und 2009 in seinem Amt bestätigt.[13] Bei den Wahlen 2016 gewann Eduardo Alves da Cruz.[14]

Persönlichkeiten

  • Pascoela Barreto (* 1946), Diplomatin
  • Brigida Antónia Correia (* 1964), Politikerin
  • Hermenegildo da Cruz (* 1977), Polizeibeamter

Weblinks

Commons: Fatumasi – Sammlung von Bildern, Videos und Audiodateien

Einzelnachweise

  1. a b c Direcção-Geral de Estatística: Ergebnisse der Volkszählung von 2015 (Memento desOriginals vom 23. September 2019 im Internet Archive)  Info: Der Archivlink wurde automatisch eingesetzt und noch nicht geprüft. Bitte prüfe Original- und Archivlink gemäß Anleitung und entferne dann diesen Hinweis.@1@2Vorlage:Webachiv/IABot/www.statistics.gov.tl, abgerufen am 23. November 2016.
  2. a b Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste: Final Main Report Census 2022, abgerufen am 18. Mai 2022.
  3. Atlanten der zwölf Gemeinden und der Sonderverwaltungsregion Osttimors, Stand 2019 (Direcção-Geral de Estatística DGE).
  4. Timor-Leste GIS-Portal (Memento vom 30. Juni 2007 im Internet Archive)
  5. a b Direcção-Geral de Estatística: Atlas der Gemeinde Liquiçá (Memento desOriginals vom 15. Januar 2023 im Internet Archive)  Info: Der Archivlink wurde automatisch eingesetzt und noch nicht geprüft. Bitte prüfe Original- und Archivlink gemäß Anleitung und entferne dann diesen Hinweis.@1@2Vorlage:Webachiv/IABot/www.statistics.gov.tl.
  6. Jornal da Républica mit dem Diploma Ministerial n.° 199/09 (Memento vom 3. Februar 2010 im Internet Archive) (portugiesisch; PDF; 323 kB)
  7. UNMIT: Timor-Leste District Atlas version02, August 2008 (Memento vom 3. Dezember 2011 im Internet Archive) (PDF; 486 kB)
  8. Ergebnisse des Zensus 2010 für den Suco Fatumasi (tetum; PDF; 8,2 MB)
  9. History of Timor – Technische Universität Lissabon (Memento vom 24. März 2009 im Internet Archive) (PDF; 824 kB)
  10. Laura Suzanne Meitzner Yoder: Custom, Codification, Collaboration: Integrating the Legacies of Land and Forest Authorities in Oecusse Enclave, East Timor, S. 91 ff., Dissertation, Yale University, 2005 (PDF-Datei; 1,46 MB (Memento vom 7. März 2007 im Internet Archive)).
  11. „Chapter 7.3 Forced Displacement and Famine“ (Memento vom 28. November 2015 im Internet Archive) (PDF; 1,3 MB) aus dem „Chega!“-Report der CAVR (englisch)
  12. Secretariado Técnico de Administração Eleitoral STAE: Eleições para Liderança Comunitária 2004/2005 – Resultados (Memento vom 4. August 2010 im Internet Archive)
  13. Secretariado Técnico de Administração Eleitoral STAE: Eleições para Liderança Comunitária 2009 – Resultados (Memento vom 4. August 2010 im Internet Archive)
  14. Jornal da República: Lista Naran Xefe Suku Eleito 2016, 2. Dezember 2016, abgerufen am 17. Juni 2020.

f1 Karte mit allen Koordinaten: OSM | WikiMap

Auf dieser Seite verwendete Medien

2022-11-07 Fatumasi.jpg
SEMINÁRIU HO TEMA " MEMORIALIZA FÓ ONRA BA MOVIMENTU REZISTENSIA URBANA IHA LUTA BA LIBERTASAUN NASIONAL"

S.E. Administrador Munisípiu Liquiçá ofisialmente halo abertura ba Semináriu, iha Eroba-Fatumasse, Bazartete. Seminariu organiza husi Sentru Joventude Liquiçá no Unidade Servisu SEJD - PA Bazartete, ho objetivu atu selebra loron nasional 12 Novembru ba dala-31. Orador ba Semináriu ne'e General Reformadu LERE ANAN TIMUR. Iha biban ne'e S.E. Administrador Munisípiu husu ba joventude Arte Marsial sira atu banati tuir joventude sira ne'ebé fó sira nia vida iha loron 12 fulan Novembru tinan 1991, tanba sira nia sakrifisiu ne'ebé mak sira halo hatudu ba mundu nia matan, katak Timor oan hakarak ukun rasik an. Nune'e iha era ukun an ida ne'e, joventude presiza buka hatene loron istoriku sira ho nia prosesu tomak, hahú 1975 to'o loron 30 fulan Agostu tinan 1999 no to'o mai loron ne'ebé ita restaura ita nia independensia loron 20 fulan maiu tinan 2002. Atu tau iha hanoin hodi kontribui ba dezenvolvimentu no presiza kria unidade hodi fó liman ba malu, kahe kabás ba malu atu lori Timor-Leste ba oin.

Liq.07/11/2022
Fatumasi suco.png
Landkarte des Sucos Fatumasi
2022-12-23 Sede Posto Administrativo Bazartete.jpg
MINISTRU MAE INAGURA EDIFÍSIU FOUN POSTU ADMINISTRATIVU BAZARTETE MUNISÍPIU LIQUIÇA

Bazartete, 22 Dezembru 2022-Ministru Administrasaun Estatal, Miguel Pereira de Carvalho, akompanã husi Administrador Munisípiu Liquiça, Adm. PA Bazartete no PA Liquiça, Xefe Gabinete Ministru nomós VM MAE, Asessor MAE, DJDR, DJAF MAE, Diretor PDIM MAE, Komandante Eskuadra PA Munisípiu Likisa nomós Diretor Linã Seitoral Munisipal inklui Reprezentante husi Paroki Bazartete inkkui Xefe suku nain 9, lia nain Veteranu, Entidade relevantes nomós Komunidade PA Bazartete, hala'o inagurasaun ba edifísiu foun iha PA Bazartete, Munisípiu Liquiça. Seremónia inagurasaun ne'e, hahú ho seremónia kultural mak hanesan tara tais, lian dadolin husi lia nain, halolo Bua-Malus, koa fita nomós entrega save, kontinua ho Fó bensa ba edifísiu husi reprezentante Padre Parokial PA Bazartete, Pe. Hermenegildo Sarmento nomós Assina Plaka husi Ministru MAE. Hafoin inagura, Governante atual mós hato'o iha ninia diskursu katak, antes inagura edifísiu foun PA Bazartete, iha ona mós kondisaun balun mak hanesan reabilita ona sede suku 9 nomós eskola balun iha postu ida ne'e, maske nune'e sei presija aumenta fasilidades sira hodi apoiu servisu sira iha atendimentu publiku sira iha Postu Administrativu nomós suku sira. Ministru mós afirma katak, Dezenvolvimentu signifika, iha tempu balun halo dadaun buat ruma no tempu tuir mai sei halo tan buat ruma, maske neneik, maibe bebeik. Inagurasaun ba edifísiu foun ida ne'e, ho objetivu atu bele halo atendimentu ne'ebe diak liu tan, kompara ho tempu hirak liuba, maske hasoru difikuldade, maibe administrador nomós Xefe suku sira kontinua hala'o servisu ho responsabilidade, maibe ohin loron PA Bazartete bele iha ona edifísiu foun ida hodi bele atende ona servisu sira hanesan trata Billêti Identidade, resensiamentu eletoral, Sertidaun RDTL nomós apoiu ba programa sira hanesan Pagamentu ba idozos no inválidu sira, subsídiu fim do ano, foti dadus nomós programa dezenvolvimentu seluk mak atribui ona mai iha Postu Administrativu sira nomós Autoridade lokal sira. Tamba ne'e, tuir Governante ne'e katak, husu ba populasaun sira atu bele utiliza didiak fasilidades sira ne'e hala'o dezenvolvimentu iha baze, tamba Governu Konstitusional ida ne'e, kontinua atu garante atendimentu públiku nomós kontinua halo esforsu hodi lori dezenvolvimentu mai to'o iha baze, tenik Ministru.

Administrador PA Bazartete mós hato'o ninia bem-vindu ba Ministru MAE nomós Komitiva hotu hodi realsa katak, hodi populasaun PA Bazartete ne'ebe kompostu husi suku 9 ho abitante hamutuk 38,323, senti kontente ho inagurasaun PA foun Bazartete. Tuir nia katak, edifísiu ne'e hetan apoiu orsamentu husi MAE ho montante $ 154,189.34, harí husi Empresáriu lokal Liquiça, Aquarius Unipessoal Lda, maske atrazu maibe finaliza duni ho kualidade ne'ebe diak, konta ho partisipasaun Ministériu MAE, dirijentes sira, Pe Paroquial, Eis Administrador PA Bazartete nomós Xefe Suku sira hotu. Edifísiu Postu foun ida ne'e, harí ho objetivu hodi halibur malu, hodi koalia kona-ba dezenvolvimentu iha PA Bazartete, tuir lema ami povu Munisípiu Liquiça nian " HU ISO, LARA ISO" katak, Fuan ida Laran ida, tenik Autoridade ne'e.